:format(jpeg)/https://f303.pmo.ee/a28gdXZoUMwJz3ieMrJwNKLoBeQeZwxvq8N8G1zZ.jpg)
Podcast
Kukkuv õun
Hosted by Kuku Raadio · ET
"Kukkuv õun" on Kuku raadio loodus-teadussaade, mis uurib mõnda teadussaavutust, -nähtust, -valdkonda või -probleemi.
51episodes
Episodes
Newest firstAll episodes
Eesti kodudes on mõõdetud ehmatavalt kõrgeid radoonitasemeid
YesterdayTap to summarizeInimese suurim kiirgusallikas ei asu tuumajaamas ega peitu Tšornobõli pärandis, vaid võib märkamatult koguneda tema enda koju. «Kukkuvas õunas» räägib Marek Strandberg Tartu Ülikooli kiirguskaitse teaduri Siiri Saluperega radoonist – maapõuest pärinevast radioaktiivsest gaasist, mis suurendab pikaajalisel sissehingamisel kopsuvähi riski. Saates selgub, miks kuulub Eesti Euroopa radooniohtlikumate piirkondade hulka ning kuidas võivad ühe ja sama krundi eri otstes olla täiesti erinevad tingimused. Eriti suur on oht suitsetajatele, sest tubakasuitsu peenosakestele kinnituvad radooni radioaktiivsed laguproduktid kanduvad sügavale kopsudesse. Salupere selgitab, miks ei piisa radoonikaardist ja iga kodu tuleb eraldi mõõta. Ka riskialast väljaspool võib mõnes majas olla ohtlikult palju radooni, samal ajal kui korralikult ehitatud hoone püsib kõrge riskiga piirkonnas turvaline. Juttu tuleb passiivsetest detektoritest, ventilatsioonist, põrandapragude tihendamisest ja radoonitõkkest. Mõõtmine maksab tavaliselt alla saja euro, kuid kestab vähemalt kaks kuud. Eesti elamute radooni kiigustaseme mediaan on umbes 60 bekrelli kuupmeetri kohta, seaduslik viitetase aga 300. Mõnes uuritud kodus mõõdeti koguni 1000–3000 bekrelli. Need pole abstraktsed arvud, vaid märguanne, et venitamise asemel tuleb oma tervise kaitsmiseks kohe tegutseda. Lisaks uuritakse, kuidas eemaldatakse Põhja-Eesti põhjaveest raadiumi, kas graniidist töötasapind võib kiirata ning kui palju on Eestis alles Tšornobõli tseesiumi. Saate praktiline järeldus on lihtne: oma tegelikku kiirgusriski vähendab inimene kõige tõhusamalt kodu radoonitaset mõõtes ja sellest teadlikuks saades.
Transcribe →Toivo Maimets: väga ohtliku viiruse võib valmistada magistrihariduse ja 100 000 euroga
1w agoTap to summarizeSaatejuht Marek Strandberg vestleb Tartu Ülikooli rakubioloogia professori Toivo Maimetsaga teaduse rahastamisest, koroonapandeemia unustatud õppetundidest ning Eesti valmisolekust uuteks bioloogilisteks ohtudeks. Maimetsa sõnul ei ole Eesti seniajani koostanud sõltumatut ja terviklikku analüüsi selle kohta, mis läks COVID-19 kriisi ajal hästi ja mis halvasti. Selle asemel kipuvad analüüsid muutuma poliitilisteks relvadeks. Ent järgmine pandeemia tuleb varem või hiljem: metsade hävitamine, kliimamuutused ning inimeste ja loomade tihenevad kokkupuuted loovad viirustele üha uusi võimalusi liigipiiri ületamiseks. Veelgi teravamalt hoiatab Maimets bioterrorismi eest. Tänapäeva teadmiste ja tehnoloogia abil võiks pahatahtlik, magistritasemel väljaõppega inimene valmistada ohtliku viiruse ligikaudu 100 000 euro eest. Ometi olevat Eesti riigikaitses bioohtudega tegelemine peaaegu olematu. Juttu tuleb ka vaktsineerimiskattuvuse langusest. Leetrite vastu vajaliku ligikaudu 95-protsendise hõlmatuse asemel on Eesti näitaja langenud Maimetsa hinnangul umbes 70 protsendini. See jätab ukse uutele haiguspuhangutele pärani lahti. Kas teadusraha võiks jagada loosiga? Miks ei piisa teadlase hindamisel artiklite ja viidete loendamisest? Ning kas Eesti märkab järgmist bioloogilist ohtu enne, kui on juba hilja?
Transcribe →Kukkuv õun 29-07-2026
2w agoTap to summarizeNo description available
Transcribe →700 aastat merepõhjas: Lootsi tänava koge alles hakkab kõnelema
3w agoTap to summarizeTallinna Lootsi tänava ehitusplatsilt leiti 2022. aastal midagi erakordset: ligi 700 aastat merepõhjas puhanud hiiglaslik koge. Haruldaselt hästi säilinud laev tõsteti nelja suure osana Lennusadamasse ning nüüd jutustavad selle puit, naelad, tööriistad ja toidujäänused teadlastele keskaegsest meresõidust. Saatejuht Marek Strandberg vestleb koos meremuuseumi arheoloogi Priit Lätti ja Tartu Ülikooli dendrokronoloogi Alar Läänelaiuga, kust laev pärines, millal see ehitati ning miks võis see Tallinna reidil ootamatult põhja minna. Aastarõngad näitavad, et koge valmis 1370. aastate esimesel poolel Läänemere lõunarannikult pärit enam kui 300-aastastest tammedest. Laeva mõõtmed asetavad selle Euroopa suurimate teadaolevate keskaegsete kogede hulka – isegi Kolumbuse Santa Maria oli väiksem. Ja Kolumbus rändas üle Atlandi sajandijagu hiiljem! Vraki ehituses leidub mõistatuslikke tugevdusplanke, ebatavaliselt palju niinimetatud kuurõngaid ja eri maade laevaehitustraditsioonide jälgi. Sambla, loomakarvade, telliste, tööriistade ja toidujäänuste abil taastatakse nii laeva ehituslugu kui ka elu pardal. Kas koge hukkus tormis? Kui palju kaupa see kandis? Miks jäi väärtuslik laadung merepõhja? Ning kas ühel päeval võiks Lootsi koge täismõõdus koopia taas Läänemerel seilata?
Transcribe →Kas ülekaalu põhjustab laiskus? Teadlane lükkab selle levinud müüdi ümber
4w agoTap to summarizeKas inimesed valivad poes toitu teadlikult või juhivad meie otsuseid hoopis harjumused? Miks ei ole ülekaalulisusel ühte põhjust ning miks võivad isegi kõige populaarsemad dieedisoovitused olla eksitavad? Neid küsimusi lahkab saates Tartu Ülikooli käitumisteadlane ja heaolu-uuringute tippkeskuse EstWell teadur Kari Kuulmann. Ta selgitab, miks enamik toiduvalikuid sünnib automaatselt, kuidas lapsepõlves kujunenud harjumused mõjutavad söömist aastakümneid hiljem ning miks emotsionaalne söömine on sageli palju suurem probleem kui ükski konkreetne toiduaine. Juttu tuleb ka uutest kaalulangusravimitest, nende võimalustest ja piirangutest ning sellest, miks kaalulangetamine ja tervislik toitumine ei ole alati üks ja sama eesmärk. Saates arutletakse Nutri-Score’i märgistuse üle, vaadeldakse teaduse ja äri huvide kokkupõrkeid ning kummutatakse mitmeid visalt püsivaid toitumismüüte – alates suhkrust põhjustatud «hüperaktiivsusest» kuni lihtsate seletusteni ülekaalu tekkimise kohta. Vestlus avab, kui keeruline on inimese söömiskäitumine ning miks tõhusad lahendused peavad arvestama nii bioloogia, psühholoogia kui ka keskkonnaga. See on mõtlemapanev saade kõigile, kes tahavad paremini mõista, kuidas kujunevad meie igapäevased toiduvalikud ja mida ütleb nende kohta tänapäevane teadus. Saatejuht Marek Strandberg.
Transcribe →Rakett 69 võitjast sai füüsik, kes õpetab kosmilisi osakesi sildu ja tunneleid läbi valgustama
Jul 8Tap to summarizeSaates räägivad saatejht Marek Standberg ja füüsik ning andmeteadlane Karl Vilhelm Valter sellest, kuidas Eesti süvatehnoloogiaettevõte GScan kasutab kosmilisest kiirgusest pärinevaid müüoneid, et uurida sildu, tunneleid ja teisi massiivseid rajatisi neid lõhkumata. See kõlab nagu ulme, kuid on juba täna päris tehnoloogia, mida kasutatakse Euroopas ja Jaapanis ning mille abil on läbi viidud kümneid kommertsprojekte. Vestlus avab, kuidas kosmilised osakesed võimaldavad näha meetrite sügavusele betooni sisse, miks tavapärased röntgenmeetodid selleni ei küüni ning kuidas masinõpe ja tehisaru muudavad kogutud andmed inseneridele arusaadavaks kolmemõõtmeliseks pildiks. Juttu tuleb ka sellest, miks kunstlikud müüoniallikad on praegu veel tulevikumuusika ning millised füüsikalised ja kiirgusohutuse piirangud nende kasutamist takistavad. Lisaks räägitakse GScani kasvust maailma tipptegijate sekka, ettevõtte koostööst Jaapani infrastruktuurihalduritega, konteinerite ja kahtlaste esemete läbivalgustamisest ning sellest, miks Eesti ettevõte näeb oma tehnoloogial rakendusi alates sildadest kuni meditsiini ja julgeolekuni. Saates puudutatakse ka tehisaru rolli teaduses, süvatehnoloogia ettevõtluse väljakutseid ning seda, miks kosmiline kiirgus võib tulevikus saada sama tavaliseks tööriistaks nagu röntgen on täna.
Transcribe →Kuidas õpetada masinat eesti keelt mõistma?
Jul 1Tap to summarizeSaates vestlevad Marek Strandberg ja keeletehnoloogia teadur Aivo Olev tehisaru, kõnetuvastuse ja suurte keelemudelite arengust. Juttu tuleb Aivo Olevi teekonnast psühholoogiast tarkvaraarenduse ja keeletehnoloogiani ning tema loodud eestikeelsetest kõnetuvastuslahendustest. Vestluses käsitletakse rahvusvahelisi tehisaru võistlusi, kus autonoomsed agendid pidid analüüsima kõnet, muusikat ja muid helisid ning põhjendama oma järeldusi. Samuti räägitakse sellest, kuidas tänapäevased kõnetuvastus- ja kõnesünteesisüsteemid töötavad, milline on suurte keelemudelite roll nende arendamisel ning kui kaugele on jõudnud eestikeelsed lahendused. Kõne all on ka häälekloonimine, süvavõltsingud, reaalajas kõnetuvastus, väikeste keelte tehnoloogiline toetamine ning tehisaru kasutamine tarkvaraarenduses. Arutletakse, kuidas keelemudelid jõuavad oma vastusteni, milles erineb nende töö inimese mõtlemisest ning millised on praeguste süsteemide piirangud. Saate lõpuosas käsitletakse tehisaru võimalikku rolli hariduses, teadustöös ja tulevastes inimese ning masina koostöövormides. Juttu tuleb ka sellest, kuidas tehisaru kasutatakse treeningandmete loomiseks, milliseid võimalusi see avab keeletehnoloogia arengus ning milliste küsimustega tuleb tehnoloogia edasise arengu juures arvestada.
Transcribe →Kosmoloogidel on praegu kuldaeg: teadmiste auke on nii palju, et igast kui nutikast ideest võib kasvada maailma muutev uus teaooria ja terve füüsika
Jun 17Tap to summarizeSaates vestlevad saatejuht Marek Strandberg ja kosmoloog, KBFI vanemteadur Hardi Veermäe universumi suurimatest mõistatustest: tumeainest, tumeenergiast, gravitatsioonilainetest ja tuleviku füüsikast. Veermäe selgitab, et tänapäeva kosmoloogia standardmudeli järgi moodustab nähtav aine vaid umbes 5% universumi energiast, ülejäänu jaguneb tumeaine (25%) ja tumeenergia (70%) vahel. Tumeainet tuntakse üksnes selle gravitatsioonilise mõju kaudu ning siiani pole teada, millest see koosneb. Veelgi salapärasem on tumeenergia, mida seostatakse universumi kiireneva paisumisega. Oluline osa saatest keskendus gravitatsioonilainetele. Praegused detektorid LIGO, Virgo ja KAGRA on avanud täiesti uue võimaluse universumit «kuulata», registreerides mustade aukude ja neutrontähtede ühinemisi. Veermäe sõnul võib järgmine suur hüpe tulla Euroopa Kosmoseagentuuri kavandatavast kosmoseobservatooriumist LISA, mis võiks alustada tööd 2030. aastate keskel ning aidata uurida isegi universumi esimesi hetki pärast Suurt Pauku. Juttu tuleb ka neutriinodest, kvantgravitatsioonist ja võimalusest, et tumeaine võib koosneda ürgsetest mustadest aukudest. Veermäe rõhutab, et kuigi vastuseid on veel vähe, on kosmoloogia praegu erakordselt põnevas arengufaasis. Uued teleskoobid, gravitatsioonilainete observatooriumid ja tehisaru annavad lootust, et järgmiste kümnendite jooksul võivad seni lahendamata küsimused lõpuks vastuse saada.
Transcribe →Rakuravi revolutsioon: patsiendi enda rasv võib päästa jäseme
Jun 10Tap to summarizeSaatejuht Marek Strandberg käsitleb üht Eesti meditsiini kõige põnevamat arengusuunda – rakuravi, mis võib aidata vältida jalaamputatsioone patsientidel, kelle ravivõimalused on peaaegu ammendunud. Stuudios on veresoontekirurg dr Andrus Loog ja keemik dr Ivar Järving, kes räägivad Eestis välja töötatud ning ettevõttes Cellin toodetavast ravimeetodist. Saates selgitatakse, kuidas patsiendi enda rasvkoest eraldatud ja laboris kasvatatud rakud võivad parandada verevarustust ning käivitada kudede taastumise protsesse. Eestis tehakse igal aastal umbes 500 jalaamputatsiooni, kuid esialgsed tulemused näitavad, et uus meetod võib aidata säilitada jäsemeid või vähemalt vähendada amputatsiooni ulatust. Seni on ravi saanud 13 patsienti ning enamikul neist on jalg säilinud. Juttu tuleb ka tüvirakkude olemusest, rakuravi ajaloost, CAR-T vähiravist, tüvirakkude vananemisest ning võimalusest tulevikus oma rakke «panka» talletada. Arutletakse, miks Eesti väiksus võib olla eelis innovaatiliste ravimeetodite arendamisel, millised on rakuravi riskid ja kuidas hinnata kasu ning võimalikke kõrvalmõjusid. Saade avab kuulajale akna kiiresti arenevasse meditsiinivaldkonda, kus teadus, tehnoloogia ja praktiline patsiendiravi kohtuvad viisil, mis võib muuta tuhandete inimeste elu
Transcribe →Ajalugu muutub täppisteaduseks: Ester Oras avab arheokeemia maailma
Jun 3Tap to summarizeSaates vestlevad Marek Strandberg ja Tartu Ülikooli arheokeemia professor Ester Oras sellest, kuidas keemia aitab sõna otseses mõttes minevikku lugeda. Arheokeemia ühendab arheoloogia ja kaasaegse analüütilise keemia, võimaldades uurida nii muistseid toidujäänuseid, luid, hambaid, potte kui ka pinnast. Kuulaja saab teada, kuidas inimese hambad talletavad lapsepõlve toitumise jälgi, miks kannibalismi saab luudel tuvastada, kuid biomolekulide põhjal mitte alati eristada, ning kuidas tänapäeva massispektromeetrid, DNA-analüüsid ja proteoomika võimaldavad rekonstrueerida tuhandeid aastaid tagasi elanud inimeste elu. Oluline osa saatest lükkab ümber populaarseid müüte nn paleodieedist. Oras selgitab, et kiviaja inimesed ei olnud üksnes lihasööjad, vaid kasutasid palju rohkem taimset toitu, kui sageli arvatakse. Samuti käsitletakse küsimust, kuidas Eestis toimus üleminek kütt-kalur-korilaste elulaadilt põllumajandusele ning miks see protsess oli pikk ja keeruline, mitte järsk revolutsioon. Saade pakub sissevaadet sellesse, kuidas DNA, õietolm, hambakivi ja isegi pinnases säilinud molekulid muudavad ajaloo järjest enam täppisteaduseks ning aitavad mõista nii mineviku kliimakriise kui ka tänapäeva ühiskonna väljakutseid.
Transcribe →