
Hosted by SABC News · EN

Umphatsiswa welitiko letekubusa ngekuhlanganyela, kuhlaliswa kwebantfu kanye netindzaba tebaholi bendzabuko Speed Mashilo ukhiphe secwayiso kumakhosi mbumbulu kutsi akahlukane nalomkhuba njengobe loko kungawaholela ekutseneni bangene enkingeni. Lomphatsiswa utsi inkosi lesemtsetfweni kumele ikhiphe sitifiketi lesivela kuhulumende. Kutfola kabanti kulendzaba, esikhulumisana nasihlalo wendlu yebaholi bendzabuko kulesifundza, Kgoshi Mathupa Mokoena

Luphiko lwesichazamagama kulelive iNational Lexicography Unit lutawusebentisana neNyunivesi yaseMpumalanga kuttfutfukisa kusetjentiswa nekulondvolotwa kwelulwimi lweSiswati. Loku kulindzeleke kwentiwe ngekubhala sichazamagama ngenhloso yekutfutfukisa Siswati njengelulwimi lekufundza kanye nekukhulunywa emangweni. Kepha lotasichazela kancono ngalobudlelwano ngulobambe njengemhleli lomkhulu ku-Silulu Sesiswati Lexicograaphy Unit, Umnumzane Jabulani "JJ" Mayisela..

Licembu lekucala lebantfu baseGhana kulindzeleke liphekeletelwe emakubo kuleliviki. Lokufuna kubuyela eveni labo lenkhaba, kulokunye kubangwe ngulemibhikisho lebanjwe emadolobheni lambalwa kulelive lebita kutsi bantfu labangene ngalokungekho emtsetfweni ababuyele emaveni abo. Sikhulumisana na Dr Vusi Sibanda lovela ka African Diaspora Forum.

Mengameli wenhlangano lelawula kusebenta kwabomasipala iSouth African Local Government Association (SALGA) Bheki Stofile sewugcugcutela sive kutsi sisukume siletse tetfulo taso ngaloluhlaka lemculu lowengamele kusebenta kwabomasipala (White paper on local government). Letetfulo kutsiwa kufanele tentiwe ngembi kwamhla ka-28 May 2026. Kukhuluma kabanti ngalendzaba sikhulumisana naye umengameli weSALGA, Umnumzane Bheki Stofile

Hulumende wakuleli sewubite bantfu bakulelive kutsi bangawephuli umtsetfo ngetulu kwekutsi lelive lisabukene netinkinga tetemnotfo kanye nekuswelakala kwematfuba emsebenti. Hulumende ukhutsata kutsi kube nelubanjiswano njengoba kugujwa lilanga iAfrica Day. Kute sicoce kabanti kutsi yini lekufanele yentiwe kute lamave acedze buphuya nendla simeme sati ngetemnotfo netaseAfrica, Dr Nkosikhulule Nyembezi...

Hulumende wakuleli leNingizimu Africa ubungata lilanga iAfrica Day ngephansi kwesicubulo lesitsi "Sport and Culture, Catalysts for Climate Action". I Africa live leligcame ngetilwimi letahlukahlukene, kuhlonishwa kwemasiko nemihambo yesintfu kanye nalokunye. Kubuka kutsi isalandzelwa yini imihambo yesintfu ikakhulukati ekulondvolotweni kwelulwimi. Simeme Jabulani Mayisela lobambe njengemhleli lomkhulu kuSilulu Sesiswati Lexicography Unit.

Tiphatsimandla tasesiciwini setinyamatane i-Kruger National Park titsi tisamangele kakhulu ngalesehlakalo sekutfolakala kwetidvumbu letimbili tetivakashi enkanjini i-Pafuri, dvute nemfula iLevhubu, kuso lesiciwi. Lesehlakalo senteke ngaLesihlanu kuleliviki leliphelile kantsi kutfolakele nekutsi lalababili titsandzani. Kuva kabanti ngalesehlakalo sichumana nalokhulumela lesiciwi, Raymond Thakhuli.

Mengameli wase Senegal Bassirou Diomaye Faye ucoshe Ndvunankulu Ousmane Sonko, wahlakata nahulumende walelalive. Simeme umhlatiyi wetembangave Umnumzane Sandile Swana kutotfola kahle kutsi kusho kutsini loku.

Emave akulengabadzi ye-Africa namuhla abungata lilanga lema Africa i-Africa Day. Kukhuluma kabanti ngalelilanga sikhulumisana nesati semlandvo lesitimele Umnumzane Khaya Ndwandwe.

Inyanga ya May ibalulwe njenge-Africa Month kantsi kusasa kutawube kubungatwa lilanga i-Africa Day. Lelivekati le-Africa linotse kakhulu ngetelulwimi, temasiko, buciko, inhlobipho kanye nelubumbano. Kepha tifundziswa letinyenti tisanebumatima bekucwaninga tintfo letitsite letihambisana nekutfutfukisa temfundvo ngelulwimi lwasekhaya. Njengendlela yekubungata lenyanga yema-Africa, sicocisana nasolwati locwaninge ngekusetjentiswa kwelulwimi lwasekhaya, Dr Msakha Mona...